Wednesday, October 28, 2009

0 comments 11:40 PM

Hanazakari no kimitachi he (花ざかりの君たちへ)

Posted by shin(anai) tako! - Filed under , , , ,

Hanazakari no kimitachi he: Ikemen paradaisu (2007)

Hanazakari no kimi tachi he: Ikemen paradaisu, lühidalt Hana Kimi, on gender-bender J-drama jaapanlasest tüdrukust Ashiya Mizukist, kes elab Ameerikas. Tema suureks iidoliks on Sano Izumi, tõusev täht noorte kõrgushüppes. Peale ühte õnnetust saab Sano aga viga ning loobub spordialast. Mizuki otsustab minna Sano kooli (Jaapanisse), et veenda teda uuesti kõrgushüppega tegelema. Ainus konks on selles, et Sano käib vaid noormeestele mõeldud keskkoolis. Ashiyal on siiski siht silme ees ning seetõttu maskeerub ta poisiks, et kooli sisse saada, Sanot kohata ning teda aidata.

Võimatult armas ja naljakas J-drama. Oguri Shun on juba Gokusenist meelde jäänud ning ka peategelast mängiv Horikita Maki on ka meeldejääv tüdruk, keda võib veel näha nt Nobuta wo Produce'is ja Teppan Shojo Akane's.

Mingil põhjusel on jätkuvat raske j-dramadest raske kirjutada, kümmekond episoodi üritab Ashiya Sanot veenda, saades temaga seejuures paremaks sõbraks, tõkkeid viskab Ashiya plaani näiteks see, et ta vend tahab, et ta koju tagasi tuleks jne.

Mul pole mingisugust viitsimist tõsist j-dramat vaadata ning seetõttu huumor on esimene asi, mis ma otsin. Ja seda Hana Kimi's jätkub. Esmajoones just Ikuta Toma mängitud Nakatsu Shuichi, kahtlustades, et omab homokalduvusi, tehes pidevalt kahtlaseid nägusid omaette mõeldes, toob draamasse nalja. Muidugi igast jama saab ka ülejäänud koolikaaslastega, ühikate omavahelise jantimise, teiseks sooks riietumise ja muu sellisega.

Lemmik-lemmik drama.

Hinnang: 10/10
.
Mirju:

Huumori poolest on see j-drama minu jaoks ületamatu. Seda EI ole võimalik tõsise näoga vaadata, mu vend tegi mulle mitu korda isegi märkuse, kui arvutiekraani ees end taas herneks hirnusin. Jaburad olukorrad, omapärased tegelaskujud...oeh. Enne selle vaatamist tuleb tõsisemalt kõhulihaseid treenida, muidu nad pärast valutavad (naermisest). 
Tegelastest võiks mainida eriliselt peaaegu kõiki, igaühel oli oma "kiiks" - Nakatsu oma eneseleidmisprobleemidega ("Ma pole ho-o-mooo!" + tants sööklalaual, peas roosa aluspesu), geist kooliarst Umeda (oh, see mees oli lihtsalt niiiii lahe...juba Hana Kimi mangas meeldis ta mulle väga), 2. ühiselamu naistekütist juht Nanba ("Ole ettevaatlik. kui talle liiga lähedale satud, võid rasedaks jääda!" - Mizuki "Eeeehhhh?!"), 1. ühiselamu võitluskunstiässast pea Tennouji (ja tema "huvitavad" distsipliinimeetodid), 3. ühiselamu ilueedist esimees Oscari (issand, sellest tüübist veidramat annab leida...tõeline "king of weirdness" oma barokkajastu-ihalusega), üleloomulike võimetega Kayashima (tema geniaalne theme-song ja käte-žest!).....ma võiks lugema jäädagi. 

Igatahes, draamat on, huumorit on, midagi väga sügavat vast mitte, aga see ei sega sarja nautimist. Värvilahendused ja üldine toon on kuidagi eriti ergad ja rõõmsad, peaaegu unenäoline tunne tekib. 

Hinnang: 10/10

0 comments:

Post a Comment